Küünlaleek võbiseb
nagu mõtteterad peas.
Stop!
Rahu hinges on vajalik –
see kehale ja vaimule hea.
Pole vaja mõttetuid jadasid,
teen ühe mõtte teoks korraga.
Vaikus jõudu annab tegude vahel,
tegu – täiuslik ahelate vahel.
September 2018
Aastavahetus
Selle aasta viimased tunnid on varsti minevik
vastu vaatab tulevik, tähtis aga olevik.
Küünlasära, lookas laud, ilutulestik ja laul
seisan mineviku veerel tuleviku äärel
olevik
Aastavahetus 2024-2025
Küünlaleek võbiseb nagu mõtteterad peas.
Stop!
Rahu hinges on vajalik –
see kehale ja vaimule hea.
Pole vaja mõttetuid jadasid peas,
teen ühe mõtte teoks korraga.
Vaikus jõudu annab tegude vahel,
tegu – täiuslik ahelate vahel.
Tuule vägi mere tormiseks teeb
Laine randa uhab
Vaht hoogsalt vastu kivi lööb
Taevast jäist lund ristirästi sajab
Täna tuul on Boss
Suunab nii sadu kui laineid ja helisi loob
Au viibida hetkel rannaäärsel teel
Libe ja lörtsine aga hing rõõmustab sees
Nagu spa, tuisk näole massaazi teeb
Põsed punased ja selg märg trenni eest
Koer Roosi naudingust osa saab
Märgistab põõsaid, kive, mängeldes jookseb teel
See minugi virgaks teeb
Nöör ühine meil koduteel
Detsember 2024
Millal hakkasin usaldama aega?
Millal hakkasin usaldama aega?
Kas siis, kui vastuseid ei teadnud?
Või siis, kui võimalused puudusid?
Millal hakkasin usaldama aega?
Oli see ammu? Endale teadmata?
Või hoopis hiljem teadmisega,
kui tarkus ja kannatlikus kasvasid?
Kas siis, kui ootus ja lootus kokku sulasid?
Kas on see nii tähtis?
Usaldan aega,
lihtsalt teadvustamine võttis aega.
September 2019
Armastan hommikuvaikust köögis kohvitass käes
aknalt pilku ei pööra
horisont meeltele hää
Vingub tuul akna taga
või hoopis valge on maa
aastaajad kui maalid seal elavad.
Selliseid hommikuid aastakümneid ma tean
Algab hommik uus
ja see on lõpmata hea.
November 2018
Lumepiiril valgel väljal
lummav tühjus värskendab
Hoomab taju ego väiksust
avaruste väravas.
Veebruar 2019
Lumine park
Sulen silmad, et seal sulada
Karge värskus mind kaisutab
Lumeräätsakas hellalt põske puudutab
Vaikuses rahusse vajun looduse osana
Linnulaul dimensiooni muudab
Avan silmad
Tänulik hetkele
Märts 2020
Linnulaul ja päike pargis kevadet kuulutab
Tali lumel minna ei lase, külm endiselt näpistab
Meri jääs, lained kaugusest näha
Pardid tatsavad sääl, kajakad istuvad kivide pääl
Lumekiht paksult rannaribal veel alles
Seal sisse trambitud radu kui lumesadu
Mõned julgemad jäljed merele viivad
Teised tiirutades ringe teevad
Jalutan koeraga ühel neist radadest
Naudin lume krudinat, mere kohinat
Lumi sillerdab päikesesäras
Meri meeltes lainetab
Tunnen kevade alguse ära.
Märts 2018
Päeva hingetõmme
Täisrinnul sõõm
Värskuse meres hoomab tarkus
Igijõud selles
Märts 2018
Tuul vuhiseb
Päev ööga seguneb
Tahe tiibadel kannab
Usk jõudu annab
Usaldan aega ja tegu,
mis vilja kannab.
September 2020
Harakad puuotsas koosolekut peavad,
kraaksuvad valjult, võidu teineteisega
Raagus puu nagu vilja kannaks,
igal oksal istub keegi, kokku kobaraid moodustab.
Hetk hiljem käratsev parv lendu tõuseb,
taeva kohal kurja kuulutab.
Kuni uus ohvripuu leitud,
teekond neid sinna lennutab
Märts 2018
Tiksub kell ja tuksub süda
aega, elu tõestavad
Ülejäänud kõik on lisa, antud ajale
Ja kui sellest arusaame
tundub hetk nii üürike
Armastus teeb selle kauniks
avab silmad elule
Igivana tarkus selles
antud äratundjale
Tiksub kell ja tuksub süda
Veebruar 2018
Mitte midagi tegemise tunnil
Mitte midagi tegemise tunnil
Hiiumaa iidsete hiiepuu latvade all
Kiigun linasest kookonis
Sinine taevas, päikesekiir
Tammelehtede vahelt rahu tervitab
Aeg puhkab siin
Lindude sädin, putukate sumin
Mitte midagi tegemise tund
Endaga kaasa viib.
Juuni 2024
Varbad vees ja suvi südames
Kuulan mere rahulikku loksumist
Eemalt linnulaulu kostub
Loodus õide puhkemas
Pehme tuule sahinaga
Sirel lõhnab magusalt
Segunevad meeled erksad
Naeratus hingerahu peegeldab
Mai 2020
Soojad päikesekiired kiirgavad hellalt
läbi hommikuse udu, ärkava looduse,
linnulaulu, putukate sumina
Paljajalu kastmes murul, udutekk seljas
maalõhn ninast näpistab
Igavik loori tagant naeratab
värskus pühendumist õnnistab
Mai 2019
Suvine meretuul juukseid sasib
Värskuse lõhna neisse mässib
Soojad liivaluited, lainete kohin
Taamal kajaka hõiked, rohukõrte sahin
August 2020
Korduvad vead ikka muret teevad
Mis on seal head, kui see elu tagurpidi pöörab
Meie sipelgapere tragi, täis indu
Proovime jälle kuni vigu ei ilmu
Märts 2018
Elu ja hinge eest tehtud teod
Kannavad vilja juba eos
Veebruar 2018
Raagus sügis haigutab üle maa
Hallsinakas taevakaar ilmakaart ääristab
Horisondi merepiiril uduseks hajutab
Niiskust õhk tibutab
November 2019
Muinasjutuline Jõulupüha
lumesadu, küünlasära lummab südame
Kirikute uksed valla
kellahelin, laulukaja kostub kõikjale
Valget rahu taevast kallab
Maa ja mere endasse hallab
Inimlapse pattudest puhastab
Detsember 2018
Kus sa oled kiviraidur?
Sa tuled ja lähed,
püsima ei jää.
Kas tõesti on proovikivi nii suur,
et oskused vahetab välja kõik muu?
Veebruar 2018
Hommik unine
Kohviaroom õhus hõljub
Uneloor haitub
Keha ärkab, meel tärkab
Hetk kirgastub
Veebruar 2018
Elus kurbust ja rõõmu
Emotsioon joovastuses haiget teeb
Heitlik mu meel, ekseldes teel
Hing naerust nutab veel
Märts 2018
Palves siiras kuidas elada
Soovis teadlik teadmata
Väärtus elus endas elada
Armastades loovust teostada
Jaanuar 2018
Kui tegu teed, siis tunda see
Rütm rahulik ja püsib „Veel“
Ajatu siis lennutee
Oled lend
Oled tee
Kui tegu teed
Veebruar 2018
Elu ja hinge eest tehtud teod
kannavad vilja juba eos
Veebruar 2018
Öisel avamerel taevas tumehall
Massiivsed lained rulluvad läbi teineteise
Kõigun lainetel
Laevast häll unele suigutab
Loodusjõud rahustab
Rabelemise elu ees tühistab
Armastan merd läbi elu
Meri oli suur kui olin väike
Nooruses merd kuulamas käisin
Mõtetes selgust otsisin sealt
Merest puhkust ja rõõmu ammutasin
Talisuplusest elujõudu sain
Mured merre valasin
Summates lainetes lohutust leidsin
Lapseootel mere ääres aega veetsin
Hiljem lapsega hommikuti seal kiikusin
Helisid ja lõhnu püüdsin
Lõin kunsti merest, hing puhastus
Palved endiselt merele saadan
Truult merd vaatamas käin
Olgu meri vahutav või peegelsile
On ta alati üks ime
Aprill 2018
Soojad päikesekiired piiluvad hellalt läbi hommikuse udu,
ärkava looduse, linnulaulu, putukate sumina
Paljajalu kastmes murul, udutekk seljas,
maa lõhn ninast näpistab
Igavik loori tagant naeratab
Värskus pühendumist õnnistab
Juuni 2018
Suvine meretuul juukseid sasib
Värskuse lõhna neisse mässib
Soojad liivaluited, lainete kohin
Taamal kajaka hõiked, rohukõrte sahin
Juuni 2021
Tuul uudiseid puhub
Vihm pisaratega sõber
Kevad ärkamisaeg
Elutee habras inimlapsel
Kirikukella mäng
hingede rändu,
teispoolsust meeltes teadvustab
Aprill 2018
Varbad vees ja suvi südames
kuulan mere rahulikku loksumist
Eemalt linnulaulu kostub
loodus õide puhkemas
Pehme tuule sahinaga
sirel lõhnab magusalt
Segunevad meeled erksad
naeratus hingerahu peegeldab
Juuni 2021
Samm kerge kastani alleel
Pidulikkus küünal -õite sees
Meelespeade vägi
sinisilmset muru kaunistamast väsi
Hetk õhtuveerel täiuslik ja mahe
Avastusretk pargis koos sõbrast koeraga
on hindamatu elu alustaladest meil kahel
Juuni 2021
Tuul vuhiseb
Päev ööga seguneb
Tahe tiibadel kannab
Usk jõudu annab
Usaldan aega ja tegu,
mis vilja kannab
November 2019
Fotod ja luule Gea Sibola Hansen poolt